me me me

Rents on rõõmus

Ees on ootamas ERITI lahe nädalavahetus. Ma ausalt öeldes natuke juba kartsin, et pean lõpuks koju tagasi minema, nii et olen näinud ainult Sydney suuri ja väikeseid maju ning väikeseid ja veel väiksemaid opossumeid, aga õnneks ikka päris nii ei ole, sest homme lähen ma nädalavahetuseks Marianniga koos Timi (Marianni korterikaaslase) farmi, mis on 7 tundi autosõitu loodesse. Lisaks sellele, et Timil on hobused, pidavat seal ka kängurud ringi hüppama ja muu sihuke Austraaliale omane värk, nii et ma olen väga sillas. Loomaaeda minek ei oleks siiski päris seesama olnud, aga nüüd saan ma ehk lõpuks kätte need igale turistile kohustuslikud pildid “Mina ja känguru”, “Mina kängurule rohtu ulatamas”, “Mina maas lamamas ja känguru mind peksmas”. Nii et bye-bye läpakas ja internet ja hello, peaaegu et pisut metsik loodus! Vähemalt kolmeks päevaks.

Ja tagasiteel jääb meile ette selline asi nagu Blue Mountains (pildil Kolm õde), nii et turistitamist küll ja veel, sest Maike käis seal ja näitas mullegi pilte ja see tundub tõesti NII võimas värk, et seda PEAB oma silmaga nägema ja emale tõestuseks pilte tegema.

P.S. Jõudsin sel nädalal (okei, õhtune loeng on veel ees, aga sinna lähen ma kah) Mallu diversiooniaktidest ja oma laiskusest hoolimata KÕIKIDESSE loengutesse. Kui mul oleks keegi, keda huvitab, kui korralikult ma koolis käin, oleks ta minu üle väga uhke.

P.P.S. Sain täna Liisalt postkaardi, no tõesti, kohe musitada tahaks selle peale. 😛

alcohol

Ma ei saa Kiisudest ikka üle ega ümber

Avastasin orkutist usinate kirjasaatjate abiga (nad on mul teatavasti ikka veel üle kogu maa) kirjutise, mis vähemalt osaliselt on mulle suunatud (arvata on, et kirjaviis muutmata):

Pm,äitäh “Rentsile”,kes mu elu oskas enda blogisse uskumatult labaselt ja pilkavalt kirja panna.Mainiksin ära et veini ei ole mulle kunagi rohkem sisse läinud kui klaas,või kaks,niiet päris loll tunne oli lugeda kuidas mind alkohoolikuks tembeldati.Kirjutasin enda blogis sõpradega koos peol käimisest,kuid minu jaoks tähendas see enamasti rohkem sõpradega lõbutsemist,kui joomist.Esimest korda jõin midagi natuke kangemat Vanaaasta õhtul,kus sai kõige väiksem pudel shokolaadilikööri sõpradega mitme peale ära lahendatud.”Mäluagus” otseselt ei olegi olnud au olla,ölgu need kõige targemad bloggeri kasutajad mis nad ütlevad..kuid Ei rasedana,ega ka muidu.Jah, minu armastatu on noorem kui mina.Ja ma ei tunne mitte vähematgi häbi selle pärast. Me mõlemad hoolime Freddyst väga.Enamus aja veedan oma pisikesega.Ta on minu jaoks kõige olulisem.Suurema osa oma ajast veedangi temaga.Ja kui ma isegi olen teinud valesi otsuseid ning mõtlematuid tegusi,siis tean et see laps on õigeim asi minu elus.Ja ma ei teeks temale iial halba.
Antsin mainitud blogi lingi ka oma sõpradele,kellega ma oma vabaaja lühikesi hetki veedan ja ka nemad ei suutnud uskuda,kuidas oli võimalik mu blogist selliseid asju välja lugeda,sest enamus mis seal kirjas oli,oli tõsiselt suurustatud ja tihtipeale oli kinni hakatud mõnest minu kirjutatud lausest ja puhutud see hoopis milleksgi muuks.Aga nagu öeldakse Eestlase lemmik toit on teine Eestlane,siis see oli ka parim näide sellest.Tänan.

Nii et nii mina kui ka kõik teised lugejad oleme absoluutselt kõigest valesti aru saanud – kuigi tahaksin siiski mainida, et too postitus tegelikult ei rääkinud kellegi elust, vaid ainult ühest blogist, ega meie ei tea, kui palju seal ilukirjanduslikke liialdusi on. Oleksime pidanud ometi kohe taipama, et kui ta kirjutas sellest, kuidas ta rasedana veini jõi, kuskilt alla kukkus, nii et ta haiglasse viidi, oli hirmul, et kaotab lapse, ja peale haiglast lahkumist kohe uue veini ostis ja vahepeal rummikokteilid kambas olid, tähendas see tegelikult seda, et ta jõi “klaasi või paar”. Ja kui ta vähem kui kuu vanuse lapse kellegi teisega koju jätab ja ise peole läheb, ei tähenda see ju sugugi, et ta pühendunud ema ei oleks, ega ise ka paarinädalase tite pärast ometigi pidu ära ei jätaks. Nii et minu siirad vabandused.

P.S. Huvilistele mainin, et

  1. eelmainitud blogist on teatavasti tehtud koopia enne kui sealt postitusi eemaldama ja muutma hakati
  2. google’i puhvrist on viimast varianti teatavasti võimalik kõigil soovijatel lugeda

P.P.S. Veel suurematele huvilistele olgu lisatud ka MNC seisukoht asjast:

(*)MNC says:
*ma saaan tydrukust aru, et tahtis huvitavalt kirjutada , kuna karske ja sportlik eluviis ei ole teab kui huvitavad eksole…aga me ju selle blogi üle ainult naersimegi, mitte tema elu üle…muidugi kas seda saab üldse naermiseks nimetada..kerge lõõp pigem
*nu kommentaatorid on üldse kurjad
*mina neile tänaval tere ei ütle
*neid ei saa kahjuks kontrollida ka ning sa ei jõua ju tuhandet posti korraga jälgida, et kuhu keegi oma varesejalad kribanud on

*enamus sa said muidugi maha kustutatud, aga mõned lipsasid RAISK! läbi

*ohjahhh….mul on tunne, et sind on alatult “valestimüistetud” ja labaselt süüdistatud
*kiisu ja tema sõprade gäng on muidu täiesti head ja toredad inimesed, aga lihtsalt kommentaatorid on nad üles ässitanud
*kohutav, kohutav…oh millal see lõppeb

faith

Doktor Rentsi seksinõuandla

Lugesin Mallu blogi ja sattusin selle kaudu lugema järgmist murekirja (mustaks on osad tehtud minu poolt, et huvitavaid kohti rõhutada):

nimelt mure selline, et tahaks kohutavalt oma tüdrukule keelekat teha, sest lihtsalt ühtemoodi seximine on mid ära tüütand ja tahaks midagi uut ja põnevat proovida, aga ise on ta täiesti rahul sexiga mida me siiani koguaeg teinud oleme… aga ma ei kujuta ette kuidas ta sellele reageeriks ja äkki paneks see isegi põntsu meie suhtele:(….ta lihtsalt on mul selline hästi haritud, korralik ja jõukast perekonnast!
ise olen 19 ja tüdruk 17 ning koos oleme olnud juba pea-aegu aastakese, vahekorras oleme paarkorda nädalas ja suhe on muidu tubens-tobens;)

Kirjast veel parem oli aga üks vastus:

Küpse naisena soovitaksin, et ära kiirusta, kuna see võib teie suhtele lõpu teha. Noored kogenematud tüdrukud küpsevad selliseks kaugelearenenud seksiks alles väga pikas ja turvalises suhtes, millega liitub tingimata ka armastus ja turvatunne. Tavaliselt on naine sellisteks ekstreemsusteks valmis alles 30-selt. Muidugi võib ta sellega nõustuda ka varem, siis aga tavaliselt poolvägisi ja soovides oma kaaslasele rõõmu teha. Sisemiselt valmis ta selleks aga pole. Naise areng lihtsalt on selline, hoopis aeglasem ja paljuski teistsugune kui mehel. Ka on tema tundemaailm ja seksuaalsed vajadused hoopis erinevad. Noor tüdruk vajab õrnust, silitamist ja kaisutamist ja suudlemist. Karmid seksimängud ehmatavad teda ja tõukavad eemale. Kõik see kehtib niisuguste tüdrukute kohta, keda vanasti kutsuti korralikeks.
Muidugi leiad sa kergesti kümnete viisi varakult seksiga tegelema hakanud tüdrukuid, kes täidavad meelsasti kõik su julgemadki seksuaalfantaasiad. Vali ise, mida või keda sa vajad, kas armastust ja püsisuhet või põnevat seksi.

Vastab doktor Rents:

Jah, kallid noored lugejad, tõsi see on, et oraalseks on selline karm ekstreemsus, milleks ükski normaalne inimene enne kolmekümnendat eluaastat valmis ei saa. Noor inimene ei ole valmis endale ka latekskostüümi selga ajama ja partneri kehale konisid kustutama, loomulikult ei ole ta valmis ka muudeks roppusteks. Sest olgem ausad, kui kellegi pea oleks mõeldud jalgu vahele minema, ei asuks need kaks kehaosa üksteisest nii kaugel. Mõned kahtlase väärtusega naisterahvad küll tõesti naudivad seksi, aga selge on see, et nende hulgast normaalset naist ei leia. Või nagu täna üks noormees Mariannile msnis ütles:”Suhuvõtmine on hea küll, aga kui oma naine seda teeb, on ikka kuidagi rõve.”

Nii et noored tüdrukud, ärge müüge end odavalt, ärge alluge provokatsioonidele, kannatage ära see 15 aastat misjonäriasendit ja saategi juba hakata ka põnevamaid asju proovima.

Pildil on üks igapäevane võimalus seksuaalelu põnevamaks muutmiseks. Lausa ulme, kui palju vürtsi võib üks surnud kaheksajalg tuua.

anna kannatust

kuradi hambahaldjas

See jube mõrd, kes Malluga koos elab ja keda me hambakeseks kutsume, muudkui rikub mu grandioosseid diversiooniplaane. Seekord siis hoiatas Mallut, et ma tahan teda ära kasutada. Mallut siis muidugi, kui ma mõtlen hambakese ja sõnapaari “ära kasutama” peale ühes lauses, läheb mul insta* süda pahaks. Mul oli kõik juba välja mõeldud. Esmalt saan temaga kokku, avaldan talle salaja oma suurepärase eeskujuga survet, kuni ka tal tekib soov ülikooli minna, kiidan kaasa ajakirjandusplaanidele ja saan LÕPUKS OMETI Mallu kaudu lähemale ka TALLE. Oma unistuste mehele, Priit Pulleritsule, kes lisaks kustumatu väärtusega üllitiste üllatavale üliüllitamisele ka TÜs ajakirjandustudengeid õpetab. Sest, kui päris ausalt ära rääkida, siis see mees ongi põhjuseks, miks must feminist sai. Läksin viieteistaastasena, süda armumisest leegitsemas, vabal ajal tema loengut kuulama ja hiljem, kui kõik lahkuma hakkasid, astusin naeratades Priidu poole – ent tema pühkis must lihtsalt mööda.

Sel hetkel miski minus murduski. Läksin koju ja murdsin pooleks oma raseerimistarbed, viskasin aknast välja juukseharja ja otsustasin feministiks hakata ja panna kõik maailma mehed kahetsema, et nad üldse sündinud on. Nüüd olen juba kuid plaani haudunud, et sellelt rajalt maha astuda, aga vist ei ole ette nähtud. 😦 Pean ikka oma viimaste ideede juurde jääma ja James’ga Kanaaridele kolima.

* Mariann, kullake, sinu rõõmuks sai see lahe omadussõna siia pandud

faith · me me me

Nädala alustuseks

Käisin enne duši all, ainult aluspesu oli seljas, ja nii armas oli. Panin käed kõtu peale ja mõtlesin, kui nummi ikka oleks, kui mul oleks ka kõhutibu. Siis saaks K ka mu kõhtu patsutada ja Maarjal ka lubaksin vahest, kui hea tuju on. Ja kui Elton juba ükskord olemas on, siis saaks talle igasugu asju õpetada ju. Mina õpetaksin lugema näiteks ja K ja Mallu õpetaksid kokteile tegema. Mallu Long Islandi jäätee ja K Molotovi oma. Kui piisavalt kaua vannis hoida, õpib kindlasti ujuma kah. Nii armas, kuigi ega te nagunii aru ei saa, keegi ei saa aru, mis ma mõtlen.

Ainuke probleem on selles, et elada ei oleks kuskil, issi keeldub mulle kallimat kui miljon krooni maksvat korterit ostmast, täiega ebaõiglane. Põhimõtteliselt kuuse alla jätmine. Aga sellest pole midagi, me musuga kallistame nii kõvasti, et kunagi ei hakka külm. Isegi talvel, kui muidu täiega külm on.

P.S. Keegi veidi peale aastavahetust last saab hoida või?

anna kannatust

Vähemalt igav ei hakka siin majas kunagi

Nadia kaotas oma võtmed ära. Kolmandat korda. S.t. kolmandat korda oleme meie sellest teadlikud, raudselt on seda umbes sada korda rohkem juhtunud. Maike muidugi on paanikas, sest ta kardab tõsimeeli, et keegi varastab ta lennupiletid ja läpaka ära. Miks keegi peaks varastama pileteid, mis on ometigi nimelised, on beyond human knowledge. Miks keegi peaks selle pärast paranoiatsema, on veel imelikum, sest kui selline imelugu juhtuma peaks, saaks ju helistada, oma muret selgitada ja antaks uued piletid. Pealegi ei ole tegelikult võtmete peal majanumbrit, selle peal on ainult korterinumber, mis tähendab, et ainult siis, kui mõni teine sama majadebloki elanik (või nende sõber) selle leiaks, oleks mingisugunegi tõenäosus, et ta nendega midagi peale oskaks hakata.

Maike jõudis otsusele, et tuleb lukk ära vahetada ja tuli mulle rääkima, et ta on ikka mures. Nimelt kardab ta, et vahetatakse ainult ukselukk – aga mõtle, kui keegi tuleb meie posti varastama! Postiga saadetakse ju kord kuus konto aruanne ja siis kõik näevad, palju ja mille peale ta kulutab ja ta ei taha, et keegi selles soriks. Esiteks ei saa seda infot keegi kuidagi kasutada, teiseks on vähetõenäoline, et keegi viitsiks hiilida võõra postkasti juurde selleks, et saada asju, millel tema jaoks mingit materiaalset väärtust ei ole.

Nadia ise muidugi lukku vahetada ei taha, sest see läheks talle kõvasti üle saja dollari maksma (ma ei mäleta, ehk oli isegi kolmsada see number) ja eelmine kord oli suvaline leidja need võtmed majutusosakonda viinud, et ehk joppab ikka seekord kah. Nii et kui Arina talle kirja saatis, et helista palun kohe Steve’le, sest muidu, kui midagi ära varastatakse, oleme me ise süüdi, sest ei teatanud kellelegi, saatis ta kirja vastu, öeldes, et “Ära mine liiga närvi, sest mäletad küll, mis eelmine kord juhtus, kui sa võtmete pärast karjuma hakkasid.” Eelmine kord oli tulemuseks see, et Nadia ema saatis majutusosakonda vihase kirja, kus ei olnud mitte ainult ära mainitud see, mis kuupäevadel Arina ja Maike poisid siia jõudsid ja ööbima jäid, vaid ka see, mis kuupäevadel neil siin peod olid, mis kellaajal Katrina (on üks tüdruk) kohale jõudis, kus ta majas magas, et ta vahepeal oksendas, mis kell ta minema läks jne. Nii et pm ähvardas Nadia Arinat sellega, et kui talle survet avaldatakse, võib ta pahandusi tekitada.

See on väga vale taktika, sest Arina on üks väga suur põhjus, miks venelannasid keevaverelisteks peetakse. Ja tema kohta keevavereline öelda on sama, mis seda sõna vulkaani puhul kasutada. Nadia aga jällegi on päris elus vägagi saamatu, ta julgeb ainult paberil teravkeelne olla. Nii et Arina ootas kuni Nadia koju jõudis ja lihtsalt karjus tema peale, kuni Nadia oma tuppa põgenes (mis ei võtnud väga kaua aega). Jõudis kohale Amy (meie põhiülemus), kes seletas, et kui Nadia tahab raha kokku hoida, peab keegi kogu aeg kodus olema, kuni pühad läbi saavad. Arina teatas muidugi kohe, et kahjuks ei ole homme mitte kedagi kodus, nii et Nadia peab seda ikka ise tegema.

Amy lahkus ja ülejäänud (peale minu ja Nadia, sest mina õpin ja Nadia ei ole kunagi nende seltskonnas sotsiaalselt aktiivne) hakkasid jooma, mis viis selleni, et umbes poole tunni pärast karjus Arina alumisel korrusel juba monoloogi, et Nadiat veel rohkem ärritada. Isegi teised said juba aru, et ta hakkab vähe liiale minema ja üritasid teda maha rahustada. See päädis sellega, et ta tegi mingi screw you guys, I’m going home liigutuse, ainult selle vahega, et ta läks hoopis oma uue poisi juurde, kes on muuhulgas ka aiandushuviline. Mis tähendab, et mul on teist ööd järjest oma tuba. Ega ei kurda.